Teksti suurus:
A A A

Noorkotkad ja kodutütred sõitsid Strykeriga!

24.03.2015
Järva maleva noorkotkad saabusid koos Järva ringkonna kodutütardega Tapa lennuväljale möödunud laupäeva varahommikul, kust startis möödunud aasta oktoobris Eestisse jõudnud ja nüüd rotatsiooni korras Saksamaale suunduv USA´s Texase osariigis paiknev 8. ratsaväe-rügemendi soomuskolonn.
Noorkotkaid oli nii Paide, Türi, Särevere, Peetri kui Järva-Jaani rühmadest. Lennurajal ootasid noorkotkaid ja kodutütreid liitlased oma soomukitega. Masinad olid rivvi seatud ja mürisesid eesoleva rännaku ootuses. Ei lastud noortelgi kaua tuule käes külmetada - leidis iga noor endale koha soomusmasinas. Sõit oli sujuv ja elamusterohke. Sai harjutada inglise keelt ja suhelda sõduritega ning lehvitada kolonni möödumist vaatama tulnud huvilistele.
 
Enne kolonni jõudmist Pärnusse liitusid ameeriklastega Pärnumaa maleva noorkotkad ja kodutütred, kes sõitsid kolonniga kuni Pärnu linnani. Vaid osad, 14 masinat, rivistati laupäevasel südapäeval Pärnu teatriesisele väljakule kõigile huvilistele uudistamiskes.
 
Noorte emotsioonid:
Enne soomukisse minekut oli juba suur ootusärevus ja kõik tundus nii äge. See oli lahe kuna meid sai ju tegelikult sinna ainult 4 tükki ja mina olin üks neist, mis omakorda tekitas sellise tunde, et miks just mina. Õhtul kutsuti sööma ka aga sinna kahjuks ei jõudnud. Soomukis olles olid emotsioonid laes. Esiteks ma pole kunagi sellise masinaga sõitnud ja nende USA sõdurite enda suhtumine oli juba tore. Nad olid nii sõbralikud ja lahked. Andsid enda kiivrid neile kellel seda ei olnud ja olid lahkesti nõus meiega pilte tegema.
Samas õhus oli tunda pinget, neil oli nii külm ja nad olid väsinud, seda oli nende nägudest aru saada kui me ei rääkinud juttu siis me lihtsalt vaatasime ringi ja nemad lasid pea natuke longu ja silmad kinni. Üks meestest kelle rinnasildil oli nimi Berry, kui õigesti mäletan, küsis pisikese Merilini nime ja Merilin kirjutas selle paberile. Mees kirjutas talle mälestuseks mingi lehepeale veel kuupäeva ja väikese lause. Merilini tuju kohe muutus, ta ei kartnud nii nagu algul. Minu jaoks oli see väga suur kogemus ja jääb veel kauaks meelde, sellist asja vist enam kunagi ei juhtu. On mida mäletada. Lõpus andis see mees veel kallistuse ka.

 
Kokkuvõtteks oleme ju täpselt niisama tugevad, kui tugevad on meie liitlased. Neil samadel,
Liitlasvägede soomukite kõrval sai näha ka meie oma, Kaitseliidu varustust: meditsiini-, side- ja luure- ning transpordimasinaid.